Uudised
Töövõimetoetuse suurus ja üleminekuaeg
Töövõimetoetuse suurus ja üleminekuaeg
Töövõimetoetuse kehtiv päevamäär on 11,25 eurot, millest ühe kalendripäeva toetus on:
- osalise töövõime korral 57% kehtivast päevamäärast (6,41 eurot päevas, ligi 192 eurot kuus);
- puuduva töövõime korral 100% kehtivast päevamäärast (11,25 eurot päevas, ligi 337 eurot kuus).
Kui sotsiaalkindlustusamet on määranud teile töövõimekaotuse vähemalt kaheks aastaks, siis kehtib teile alates 2017. aastast vanast süsteemist uude üle tulles erand. Kui teile varem makstud töövõimetuspension oli kehtivast töövõimetoetuse määrast suurem, siis makstakse teile töövõimetoetust sama palju, kui varem saite töövõimetuspensioni. Seda jätkatakse seni, kuni töövõimetoetus muutub indekseerimise tulemusena suuremaks kui teie varasem töövõimetuspension. Oluline on, et pöörduksite korduvhindamisele Eesti Töötukassasse töövõimetuse ekspertiisi otsuses märgitud korduvekspertiisi tähtajal (ekspertiisiotsuses märgitud kuupäevade vahemikus).
Kui esitate töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse püsiva töövõimetuse kehtivuse ajal, on teil õigus töövõimetoetust saada alates päevast, mil lõppes teile töövõimetuspensioni maksmine. Kuna erinevalt töövõimetuspensionist makstakse töövõimetoetust mitte ette, vaid eelneva kuu eest tagantjärele, siis tehakse teile töövõimetoetuse ettemakse ja teie sissetulek ei katke uude süsteemi üleminekul.
Kui esitate taotluse liiga vara (rohkem, kui kuu aega enne korduvekspertiisi tähtaega) ja töötukassa hindab teid töövõimeliseks, siis ei ole teil otsusele järgnevast kuust püsivat töövõimetust ja te ei saa töövõimetuspensioni. Kui teie töövõime hinnatakse osaliseks või puuduvaks, hakkate saama töövõimetoetust.
Näiteks kui teie korduvekspertiisi tähtaeg on 5.-20. märts, on sotsiaalkindlustusamet määranud teile püsiva töövõimetuse ja töövõimetuspensioni aprilli lõpuni. Kui te esitate töövõime hindamise taotluse 5. jaanuaril (ehk kaks kuud ettenähtud ajast varem), töötukassa jõuab otsuse teha jaanuaris ning teid hinnatakse töövõimeliseks, siis ei ole teil 1. veebruarist alates püsivat töövõimetust ja te ei saa veebruari, märtsi ja aprilli eest enam töövõimetuspensioni. Kui teie töövõime hinnatakse osaliseks või puuduvaks ja te olete töövõimetoetuse taotluse esitanud koos töövõime hindamise taotlusega, hakatakse teile arvestama töövõimetoetust alates taotluse esitaise päevast ehk 5. jaanuarist.
Kui teie sissetulek töövõimetoetuse maksmise kuule eelnenud kalendrikuul ületab 90-kordset kehtivat päevamäära, arvutatakse toetuse suurus ümber, vähendades toetust töövõimetoetuse maksmise kuu eest summa võrra, mis on pool teie sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest.
Näiteks kui teie sissetulek oli töövõimetoetuse maksmise kuule eelnenud kuul 1100 eurot ja maksmisele kuuluv töövõimetoetus 192,30 eurot, arvutatakse teie töövõimetoetus ümber järgmise valemi alusel. 1100 (sissetulek) - 1012,50 (90-kordne päevamäär) = 87,50 eurot (sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahe). 87,50 : 2 = 43,75 eurot. 192,30 (töövõimetoetuse summa) - 43,75 (pool sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest) = 148,55 eurot. Teile makstakse 148,55 eurot töövõimetoetust.
Lähtudes eeltoodust töövõimetoetust enam ei maksta, kui kehtiva päevamäära korral teie kuu sissetulek ületab 1397.25 eurot osalise töövõime ja 1687.50 eurot puuduva töövõime korral. Arvestatakse brutosissetulekuid ja sissetulekutena lähevad arvesse töötasu, töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis, tööandja makstav haigushüvitis.
Töövõimetoetuse oletatavat suurust aitab arvutada Sotsiaalministeeriumi loodud kalkulaator: töövõimetoetuse kalkulaator. Kalkulaatori abil saadud tulemusel on informatiivne tähendus. Töövõimetoetuse määrab töövõime hindamise tulemuste põhjal Eesti Töötukassa.
Kui teile määratakse töövõimetoetus perioodi eest, mille eest teile maksti töötutoetust, vähendatakse sama perioodi eest makstavat töövõimetoetust töötutoetuse summa võrra. Töövõimetoetust vähendatakse ka välisriigist samal eesmärgil makstava toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise võrra.