logo

Tallinna ja Harjumaa kurtide ühing

Uudised

18.12.2005

Tõlkide puudus takistab kurte haridust saamast


Käesolev artikkel on pärit http://www.postimees.ee/161205/esileht/siseuudised/186363.php ja on mõeldud kurtidele, kes ei teadnud "Postimehest" järele vaadata...

Agnes Kuus, reporter 

Tundub, et liiga harva mõeldakse sellele, milline õnn on sündida kõigi viie meelega. Võime näha ja kuulda on nii igapäevane, et tähelepanuta jäävad inimesed, kel seda võimalust ei ole. Või on kaks tuhat kuulmispuudega inimest Eesti jaoks marginaalne inimrühm ning nende mured ei väärigi erilist tähelepanu? Loogika ütleb, et kui kuuljad sünnivad siia ilma erinevate võimetega, siis sama kehtib ka kurtide kohta. Siis ei saa eeldada, et neile sobivad vaid ametid, kus suhtlemisvajadus on minimaalne. 

Puusepa ja õmbleja töös pole midagi taunitavat, aga ka kurtide seas võib olla potentsiaalseid kunstnikke, õpetajaid, teadlasi. Oma unistusest peavad nad loobuma, sest riik ei ole seni leidnud võimalust koolitada tõlke, kes oleksid nende kõrvadeks ja hääleks. 

Tekib küsimus, kes on tegelikult see, kes ei kuule. Või pigem ei taha kuulda. Sest kuidas teisiti mõista haridusministeeriumi kõrgete ametnike peitumist põhjendab taha, et tõlke, kes aitaksid kurtidel haridust omandada, ei saa koolitada, sest puudub tunnustatud õppekava. Õppekava on olemas, see ootab ministeeriumi heakskiitu, ja kui selles on puudusi, siis kurtide ignoreerimisega neid ju ei paranda. 

Eestis elab ligikaudu 2000 vaegkuuljat ja kurti, kuid heal tasemel viipekeeletõlkide nappuse tõttu saavad vaid üksikud neist õppida soovitud eriala. 

Ehkki seadusega on kurtidele ja vaegkuuljatele ette nähtud kõrg- ja kutsekoolis õppides viipekeeletõlgi kasutamise võimalus, on see täies mahus tagatud vaid kolmele üliõpilasele üle Eesti.
Viis kurti õppurit saavad tõlgi abi kasutada vaid osaliselt või peavad leppima lihtsalt viipekeelt oskava inimesega, ehkki too ei suuda õppeainet vajalikul tasemel edasi anda. Veel seitse kurti tudengit peavad täiesti oma jõududega hakkama saama ja neist kaks on õpingud seetõttu katkestanud. 

Erafirmad koolitasid 

Eesti Kurtide Liidu esimees Volli Pärnla märkis, et probleem muutub üha teravamaks, sest igal aastal lisandub kurte, kes soovivad kõrgkoolis õppida. Probleem puudutab Pärnla sõnul teravalt ka kutsekooli õpilasi, sest kõikidesse erinevatesse koolidesse vaegkuuljatele appi ei jõua tõlgid ammugi. 

Kurtide liidu, kurtide laste vanemate ja viipekeeletõlkide hinnangul on olukorra, kus kurtidele võrdselt kuuljatega lubatud haridus jääb vaid illusiooniks, põhjustanud riigi soovimatus tõlke koolitada. 

Praegu on Eestis 27 atesteeritud tõlki, kellest Eesti Viipekeele Tõlkide Ühingu esinaise Regina Toomi sõnul on õppetööd võimelised vahendama vaid pooled. Seni on kõik tõlgid hariduse saanud kursustel, mille eest on tasunud eraettevõtted. 

Lisaks õpingutel tõlgi kasutamisele on kurtidel seaduse järgi õigus tõlgile ka igapäevategemistes. Eriti tihti läheb tõlgi abi vaja arsti või notari juures, politseis või pensioniametis, kuid ka neil puhkudel ei ole tõlke alati võtta.
Rohkem kui aasta väldanud abipalvete läkitamine haridus- ja teadusministeeriumile pole tulemusi andnud, ehkki Tartu Ülikoolis eripedagoogika osakonnas viipekeelt õpetava Toomi sõnul on olemas nii õppekavad kui ka lektorid. 

«Kuulda on kummalisi mõtteavaldusi, mis ei vasta tõele. Näiteks jõudis minuni teave, et kuna viipekeeletõlk on raske amet, siis ei olegi noori, kes seda õppida tahaks,» imestas Toom. Soomes, kus saab õppida tõlgiks mitmes kõrgkoolis, kandideeris mullu ühes neist 25 kohale 700 inimest. 

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Jaan Kõrgesaar märkis, et ministeerium on viimastel aastatel rahuldanud kõigi kuulmispuudega üliõpilaste soovid tõlketeenuse rahastamisel. 

Õppe alates 2007. aastast 

Kõrgesaare sõnul ei ole aga mõne aasta eest alanud koostöö Tartu Ülikooliga vilja kandnud, sest pole tunnustatud õppekava. «Ministeerium saab oma senist panust tõhustada, niipea kui õppekava on olemas,» kinnitas ta.
Ministeeriumi nõunik Kai Kukk ütles, et kui õppekava lõpuks kinnitatakse, siis võib hiljemalt ülejärgmisest aastast alustada koolitusega. 

Vähe tõlke 

• Eestis on ligikaudu 2000 viipekeelt kasutavat vaegkuuljat.
• Põhikohaga viipekeele tõlke on Pärnus 1, Tartus 2 ja Tallinnas 3.
• Atesteeritud tõlke on 27, neist enamik on vabakutselised, kes tõlgivad vabal ajal.
• Üle Eesti õpib ülikoolides 13 kurti üliõpilast. 

Allikas: Eesti Viipekeele Tõlkide Ühing 

Tagasi
24.04.2019
Meie ootame teid kevadisele perepäevale 18. mail Stroomi rannas
11.03.2019
10. aprillil 2019 kell 18.00 toimub kurtide majas Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühingu aastakoosolek
01.03.2019
Tähistame Eesti viipekeelepäeva 6. märtsil kell 18.00 kurtide majas
11.02.2019
Kurtide ühing korraldab liikmetele ja nende lastele vastlapäeva tähistama
11.02.2019
Arkady Belozovsky 2.osa seminar...